Minu alkoholitindi maalid
Alkoholitindi maalid on viimastel aastatel muutunud maailmas üha populaarsemaks. See unikaalne kunstivorm on üsna uus ja kujutab endast alkoholitintide segamist ja kandmist mitte-imavale pinnale, et luua efektseid ja värviküllaseid teoseid. Iga kunstnik läheneb erinevalt ja siin kirjutan lähemalt, kuidas just minu teosed sünnivad.
Loomise protsess
Alkoholitintidega saab luua väga erinevaid maale, aga mind ennast pealuvad kõige rohkem abstraktsed ja kuldsete detailidega teosed. Nende loomine on vahel üsna väljakutsuv – alustan mingi ideega oma peas, aga tintidel on tihti oma tahe, seega tulebki õppida end vabaks laskma ja usaldada protsessi. Tihti kuulan kõrvaklappidega oma lemmikmuusikat või mõnda podcasti, see aitab mul mõtted eemale saada ja lihtsalt olla selles protsessis.
Alkoholitindi värvid
Värvidest kasutan peamiselt Tim Holtz, Jacquard Pinata ja Kamenskaya alkoholitinte. Ma eelistan tummisemaid, maalähedaseid toone, mille valin tunnetuse järgi. Paar korda olen ka ämbrisse astunud ja näiteks kogemata kriiskava roosa tellinud, mis mul nüüd lihtsalt seisab. Samas kunagi ei tea, millal miski inspireerib ka sellist tooni katsetama, ilmselt jääb suve ootama.
Materjal
Alkoholitintide jaoks on vaja erilist pinda, paber ei saa olla tavaline koopiapaber, vaid on vaja erilist sünteetilist paberit, mis tinte endasse ei imeks. Eesti turult on kättesaadavad Yupo sünteetilised paberid, millega alustasin ka mina ja mida siiani aeg-ajalt valin uue töö loomiseks. Yupo pabereid on Eestis saadaval kahjuks ainult valitud mõõdud, seega üsna ruttu suunasin pilgu välismaa poole. Lemmikuks ongi osutunud nüüd NARA paberid, mida tellin Indiast otse tootjalt.
Olen enda jaoks avastanud ka lõuendid, mille katan kihiga, et tindid ei saaks liigselt kangasse imenduda. Lõuend annab maalile täiesti teise tekstuuri ja ka oma tehnikat tuleb pisut muuta – pean olema tähelepanelik kuhu oma tindilombi seisma jätan, sest nendest jäävad jäljed kergemini maha ja võivad rikkuda sujuvaid üleminekuid.
Maalimine
Tintide liigutamiseks ja mustrite loomiseks kasutan gravitatsiooni, väikest õhu pumpa ja fööne. Iga töö on erinev, vahel kasutan üht rohkem kui teist ja teinekord jälle vastupidi. Nende tehnikatega ongi võimalik saavutada ilusaid kuldseid jooni ja värvide laineid. Föönide puhul võib aga ohuks olla liiga tugev õhuvoog, mis võib pritsida värvi laiali ja liiga kuum õhk, mis võib paberi ebatasaseks teha ning lainetama ajada. Õnneks sain selle koolituse testpaberite peal kätte ja ei rikkunud mõnda suuremat tööd.
Lõpptulemus
Kui maal valmis, siis mulle meeldib seda pikalt vaadelda – leida põnevaid detaile, vaadata kuidas see valguse käes mänglevalt särab ja selle käigus hakkab teos mulle oma lugu rääkima. Tihti kirjutangi oma maalidele väikese sissejuhatuse juurde, et julgustada vaatajat oma mõtetes lugu jätkama. Abstraktsete teoste puhul see just kõige vägevam ongi, et igaüks saab seda tõlgendada oma moodi ja mulle pakub alati põnevust, mida teised minu maalides näevad.
